lisandid

Lisandid on keemilised lisandid kütustes, näiteks määrdeained.

neljarattaline

Nelikvedu tähendab erinevalt esi- või tagaveost seda, et kõik neli ratast veavad. Tavaliselt on see nii maasturite või maasturite puhul. Nelikvedu on saadaval kahes versioonis: Kas sõidukil on alati (st püsivalt) selline vedu või saab juht selle vastavalt vajadusele sisse lülitada.

Veovõll ja kardaanvõll

Mootori võimsus autos edastatakse veovõlli kaudu ülekande väljundilt veoratastele. Eespaigaldatud mootori ja tagaveoga sõidukitel on käigukasti ja nn lõppveo vahel esi-taga kardaanvõll. See lõpeb diferentsiaalkäigukastiga – kust teljevõllid ja veovõllid annavad jõu ratastele üle. Sõltumatu vedrustusega sõidukite kardaanvõllid ja kõik veovõllid vajavad liigendeid. See kompenseerib ajami võimalikku liikumist või isegi rataste liikumist kokkusurumise ja tagasilöögi ajal.

heitgaas

Väljalaskekollektor on viidatud komponent, mis on kinnitatud otse mootori silindripea külge. Koguge kollektorisse kõigepealt kogunevad heitgaasid. Väljalaskesüsteem kinnitatakse summutiga väljalaskekollektori külge, selgitab Hannoveris asuv TV Nord. Lisaks väljalaskepoolsele kollektorile on ka sisselaskekollektor - siin jõuab imetud õhk silindripeasse. Mootori omaduste mõjutamiseks häälestatakse torud mootori sisselaske- ja väljalaskepoolel nii, et saavutatakse soovitud jõudlus ja pöördemomendi kõver. Selleks peavad torude pikkused olema võimalikult võrdsed. Selle tulemuseks võib olla see, et väljalaskekollektori torud jooksevad ventilaatorina kokku ja räägitakse kollektorist.

automaatne

Automaatne määrab auto võimaliku käigukasti tüübi. Automaadis ei pea juht ise sisse lülitama, ta vajutab ainult gaasi ja pidurit. Juht saab valida mitme sõidutaseme ja loomulikult ka tagurduskäigu vahel.

Bio-diisel

Biodiislikütust saadakse taimeõlidest, mis on looduslikult saadud päikeseenergiast. Taimeõlid ei ole mineraalse päritoluga ega kuulu seetõttu mineraalluugi alla. See muudab biodiisli odavamaks kui mineraaldiislikütus.

CDI

Nii ka Mercedese turbodiisliga otsesissepritsega mudelid.

CDTI

CDTI-sid nimetatakse Opelis turbodiisli otsesissepritseks.

CGI

Nii nimetab Mercedes oma mudeleid bensiini otsese sissepritsega.

Chiptuning

Common rail

Tehniline termin ühisanum on sissepritsesüsteemi osa. Common Rail tähendab algselt "ühist juhtimist". Ühine kõrgsurvepritsevoolik varustab kõiki silindreid. Süsteemi kasutatakse otsesissepritsega diiselmootorites ja nn mitmepunktisissepritsega bensiinimootorites, selgitab Hannoveris asuv TV Nord. Diiselmootorites on võimalik sissepritserõhk kuni umbes 1600 baari. Sissepritseprotsessi ajal surutakse kütus läbi pihusti ("pihusti") põlemiskambrisse. Põlemistsükli jooksul on TÜV-le vastava Common rail süsteemiga võimalik teostada mitu sissepritse silindri kohta. Eelsissepritse ("pilootsüst") vähendab diisel otsesissepritsega mootorite tavalist karmi põlemismüra.

CW väärtus

CW väärtus on takistustegur. Ta kirjeldab iga kere, sealhulgas auto Windschlpfrigkeit. Mida madalam on see väärtus, seda on windschlüpfiger sõiduk.

diisel

Diislikütus on erinevate süsivesinike segu, mis sobib diiselmootori kütuseks. Diislikütust saadakse Rohli destilleerimisel keskmise destillaadina. Diislikütuse põhikomponendid on alkaanid, tsükloalkaanid ja aromaatsed süsivesinikud. Diiselmootoritel on suurem kasutegur ja väiksem kütusekulu kui näiteks bensiinimootoritel.

diferentsiaal

Diferentsiaal võimaldab kiiruse kompenseerimist telje kahe veoratta vahel. See on vajalik, sest kurvides läbib siseratas lühema vahemaa kui välimine ratas ja seega vajab siseratas vähem pöördeid.

diferentsiaali lukk

Tavaliselt on autodel diferentsiaal (diferentsiaal), mis võimaldab vajalikku muuhulgas kurvides erineva kiirusega rattapöördeid. Kuid selle miinus on see, et libedal teel võib madalama rehvi nakkuvusega veoratas ringi minna ja sõiduk ei edene. Seda saab ennetada diferentsiaalilukuga – jõuülekandeks kasutatakse siis parima rehvihaardumisega ratast.

Pöördemoment

Pöördemoment on jõud, mis rakendatakse kehale ja mida määratletakse jõu ja hoova korrutisena. Pöördemoment näitab mootori tõmbejõudu.

pöörete arv

Kiirus näitab ühe mootori pöörlemist minutis. Bensiinimootoritel on suurem kiirus kui diiselmootoritel.

rev

Liiga suured kiirused on mootorile ohtlikud, võivad põhjustada selle hävimise. Pöörete piiraja peaks seda takistama. Kaasaegsetes mootorites katkestatakse kütusevarustus, et vältida mootori "ümberpööramist". See välistab ka põlemata kütuse sattumise katalüsaatorisse. See hoiab ära kütuse seal süttimise ning katalüsaatori ülekuumenemise ja hävimise järelpõlemise tagajärjel. Tänu autotööstuse kokkuleppele väheneb kütusekulu nüüd enamikel kiirematel autodel alates kiirusest 250 kilomeetrit tunnis – laiemas plaanis võib seda seadet nimetada ka kiiruspiirikuks.

Pöörete loendur

Tahhomeeter mõõdab pöörete arvu, mida mootor minuti jooksul teeb. Tahhomeetril on sageli punane ala. Punase tsooni saavutamisel teab juht, et ei tohi mootorit rohkem kiirendada. Tahhomeeter on integreeritud armatuurlauale ja asub tavaliselt spidomeetri vahetus läheduses.

süstimine

Pihusti ei ütle midagi muud, kui et kütus süstitakse põlemiskambrisse elektrooniliselt.

FAP

FAP viitab PSA Groupile (Peugeot, Citrön) diislikütuse tahkete osakeste filtrile, mis filtreerib tahmaosakesed heitgaasidest. Grupp on selle tehnoloogia teerajaja.

FSI

Nimetus VW rühmas bensiini otsesissepritse jaoks.

HDI

HDI viitab PSA kontsernile (Peugeot, Citrön) ja Turbodieseldirekteinspritzerile.

Kuupmahutavus

Ruumimaht arvutatakse puuraugu kordade käigu põhjal. Siin tähendab ava silindri läbimõõtu, kolvi liikumist silindris. Peale nihke mõõdab ka sõidukimaksu.

hübriidajam

Hübriidajamis pole autol mitte ainult üks, vaid kaks mootorit. Enamasti on need elektri- ja bensiinimootorid. Harvem on ka elektri-/diiselmootori variant. Elektrooniline juhtimissüsteem tagab, et olenevalt tööst kasutatakse kõige tõhusamat mootorit. Kütusemootor täidab ka elektrimootori akusid, nii et sõidukit pole vaja vooluvõrku ühendada.

JTD

JTD kuulub Fiati kontserni (Fiat, Alfa, Lancia), mis on Turbodieseldirekteinspritzeri lühend.

Õhusüsteemid

Külmkäigu kontroller on mehaaniline komponent, mis tagab, et vanematel autodel on esimeses käivitusfaasis saadaval lahja bensiini-õhu segu. Külma käigu regulaatoriga loovad vanemad bensiinimootorid paremad heitgaasistandardid, nii et hilisem paigaldamine on sageli väärt auto kokkuhoiu tõttu. Külmkäigu juhtimine on saadaval ainult bensiinimootoritele.

Rütm

Nn koputamine auto mootoris põhjustab võimsuskadusid ning toob kaasa suure termilise ja mehaanilise koormuse. Tulemuseks võib olla mootori kahjustus. Taustaks on see, et bensiinimootoris surutakse kütuse-õhu segu kokku kolviga ja lõpuks süüdatakse kindlal ajal süüteküünlast. Kui kütusel on ebapiisav löögikindlus – st liiga madal oktaanarv – süttib kütuse-õhu segu iseenesest enneaegselt. Seejärel saab ülespoole liikuv kolb tagasilöögi – tekkivat müra nimetatakse koputamiseks.

koputusandur

Kütuste optimaalseks põlemiseks mootorites kasutatakse koputusandurit. See on osa elektroonilisest koputusjuhtimissüsteemist. See süsteem autos aitab vältida nn koputavat põlemist: see on seadmele kahjulik, kuna võib sattuda silindrisse kõrge rõhu ja väga kõrge temperatuurini. Probleemide taustaks võivad olla kütuse kvaliteedi kõikumised või madala oktaanarvuga kütused. Koputusandur tuvastab sobiva teabe ja edastab selle elektroonilisele mootorijuhtimisele. Seal võrreldakse neid spetsifikatsioonidega. Seejärel korrigeeritakse sissepritse kogust ja aega ning süüde reguleeritakse nii, et koputavat põlemist enam ei esineks.

KW

KW on kilovattide lühend. See üksus on mootori võimsus.

Vahejahuti

Turbo- või ülelaadimisega mootorites on vahejahutil oluline funktsioon. See surub õhu kokku ja tagab lõpuks ka parema jõudluse. Põhimõtteliselt tekib heitgaaside turboülelaadurite või kompressoritega mootorites mootori sisselasketorus nn ületusrõhk. Suruõhk soojeneb, kuid sooja õhu maht on suurem kui külmal. Vahejahuti jahutab sissevõetavat õhku enne põlemiskambrisse sisenemist, suurendades sellega täiteastet – see mahutab põlemiskambrisse rohkem külma kui sooja õhku.

Mootoriõli

Auto kerge käitamise tagamiseks ja ülekuumenemise vältimiseks on kõikidel mootoritel piisavalt määrdeaineid. Lisaks mootori üksikute komponentide määrimisele võtab õli üle ka põlemiskambri ja õlivanni vahelise silindri tihendamise ning kolvipea jahutuse. Samuti imab õli mootorilt sademeid ja hoiab neid vedrustuses. Need pestakse korrapärase õlivahetuse käigus välja. On üheklassilisi õlisid, mida kasutatakse ainult talvel, ja on mitmeastmelisi, mis sobivad suveks ja talveks.

oktaanarv

Oktaanarv näitab kütuste löögikindlust (takistust isesüttimisele). Mida kõrgem on oktaanarv, seda koputamiskindlam on kütus. Näiteks bensiini oktaaniarv OZ = 95 tähendaks, et bensiini löögikindlus vastab 95% isooktaani ja 5% n-heptaani segule. Võib eristada erinevaid oktaanarvu: ROZ = Research - (uuritud) oktaanarv, MOZ = mootori oktaanarv, SOZ = maantee oktaanarv ja FOZ = eesmine oktaanarv.

õlifilter

Mootor vajab tööks õli. Siiski võib selles õlis esineda põlemisjääke. Õlifilter filtreerib need jäägid välja.

õlivahetus

Mootoris vajalik õli määrdub mõne aja pärast. Kuid selleks, et mootor töötaks hästi, tuleb teatud aja möödudes õli vahetada. Õlivahetusperioodid on näidatud läbisõidu järgi. Kaasaegsed sõidukid vajavad õlivahetust vaid iga 30 000 või isegi iga 50 000 kilomeetri järel. Paljud autod oskavad ka ise hooldusvälbasid arvutada ja pardaarvutiga ise sisse logida.

Piezo tehnoloogia

Seal on pihustid ja on nn piesotehnoloogia, mille eesmärk on tagada autos kütuse sissepritse veelgi täpsem ja kiirem juhtimine. Aga piesotehnikat kasutatakse ka mujal. Nende hulka kuuluvad parkimissüsteemid vahemaa mõõtmiseks või elektroonilised surunupud. Televisiooni andmetel põhineb piesotehnika nn piesoelektrilisel efektil: Kui teatud kristallidele rakendatakse elektrilist pinget, siis nad reageerivad mehaanilise pingega. Praktikas tähendab see, et sissepritses olevad nn piesoajamid paisuvad või tõmbuvad pinge peale võimalikult kiiresti kokku ja võimaldavad seega just eriti täpset süstimist.

pleuel

Ühenduselementi mootoris kolvi ja väntvõlli vahel nimetatakse ühendusvardaks. See kannab põlemistsükli jooksul tekkiva jõu kolvi kaudu kolvitihvti kaudu väntvõllile. Suure seeria mootorite puhul on ühendusvardad tavaliselt valmistatud kõrgtugevast terasest. Mõnes mootorratta ja sportauto mootoris seevastu kasutatakse titaanist kepsu. Titaanil on ligikaudu sama tõmbetugevus kui terasel, kuid selle erikaal on enam kui 40 protsenti madalam kui kõrgtugevatel terastel. Õige konstruktsiooniga saab ühendusvardad seetõttu palju kergemaks muuta ja need aitavad kaasa sportlike sõidukite soovitud kaalu vähendamisele.

hp

Mõne juhi jaoks on see auto juures kõige olulisem. PS märgib hobujõude. Vahepeal on aga seade PS asendatud kilovattidega (KW).

Pumba otsik

Pump-düüsisüsteem on spetsiaalne kütuse sissepritse auto mootoris. Hannoveris asuva TV Nordi teatel on sellel süsteemil mootori iga silindri jaoks oma pump-düüsielement, mis koosneb pumbaosast, düüsiosast ja solenoidklapist. Iga seade süstib põlemiskambrisse kütust koordineeritud koguses ja täpselt kindlal ajal. Süsteem võimaldab kõrget sissepritserõhku ka ilma tavaliste kõrgsurve sissepritsetorudeta. Tehnoloogia eeliste hulgas võrreldes teiste sissepritsesüsteemidega on muuhulgas väiksem kütusekulu ja parem võimsus.

tahmaosakeste filter

Tahkete osakeste arutelu tõttu on need kõigil huultel: tahmaosakeste filtreid kasutatakse diiselmootorite heitgaaside kantserogeensete tahkete osakeste eemaldamiseks. Hannoveri TV Nordi hinnangul on seni parim lahendus olnud nn keraamiline monoliitfilter. Siin voolavad heitgaasid läbi poorse, kärjekujulise filtri struktuuri, mille käigus osakesed ladestuvad pooridesse. Filtri ummistumise vältimiseks tuleb seda teatud ajavahemike järel "regenereerida", st puhastada.

loomuliku sissehingamisega

Hingav mootor on sisepõlemismootori nimetus. Hingaval mootoril kütust põlemiskambrisse ei pritsita, vaid kolb imeb selle ära. On teada mootor bsp. imemisdiislina erinevalt kaasaegsest diisli otsesissepritsest.

manuaal käigukast

Vastupidiselt automaatkäigukastile peab juht manuaalkäigukastiga käiguvahetustoiminguid ise tegema. Selleks peab ta lisaks pidurile ja gaasipedaalile aktiveerima ka siduri. Käigukastiga antakse mootori võimsus edasi.

kütuse väljalülitamine

Auto kütusekatkestust kasutatakse kütusekulu ja heitgaaside vähendamiseks. Põhimõtteliselt mõistetakse kütusekatkestuse all sisepõlemismootori kütusevarustuse sihipärast vähendamist või katkestamist nn tõukerežiimis. Ülejooks tuleb näiteks gaasiga pidurdamisel või allamäge sõitmisel – siis ei sõida sõiduk enam mootori jõul, vaid liigub edasi oma inertsist või kaldest.

Vibratsiooni Giro meetrid

Raske, peaaegu kirjeldamatu nimi. Sellegipoolest on ta teatud süsteemide jaoks autos asendamatu. Püsipaigaldatud navigatsioonisüsteemid ja elektroonilised stabiilsusprogrammid (ESP) töötavad nn vibreeriva žiiromeetri abil. Giromeeter on põhimõtteliselt mõeldud pöördenurkade – muutuste ümber sõiduki vertikaaltelje – tuvastamiseks – nn lengerdusnurga. Seade jälgib põhimõtteliselt nagu kompass auto asukohta ja salvestab iga pöörde, selgitab Hannoveris asuv TV Nord. Navigatsioonisüsteemis kasutatakse seda funktsiooni marsruudi tuvastamise toetamiseks – muu hulgas siis, kui näiteks tunnelis pole satelliidiühendust. ESP kalkulaator aga teeb andmete põhjal järeldusi võimalike vajalike pidurdussekkumiste kohta.

diisel

Diiselmootoriga sõidukeid kutsutakse ka "isesüttijateks", sest nendega süttib kütus äärmiselt kokkusurutud ja kuumas õhus spontaanselt. Erinevalt bensiinimootorist võib diisel seetõttu süüteküünaldest loobuda. Diislil on ainult hõõgküünlad, mis tagavad külmkäivituse ajal õige temperatuuri. Diiselmootorid on oma nime saanud nende leiutaja Rudolf Dieseli järgi.

Seqünzielles manuaalkäigukast

Moodsate seqünzielleni käigukastide puhul autos käivitatakse lülitusprotsess roolil olevate nuppude või nn labade abil. See lahendab elektriliselt solenoidventiilid, mis käivitavad nii siduri hüdraulilise käivitamise kui ka lülituse enda, selgitab Hannoveris asuv TV Nord. Vahekäigu valikut juhib elektroonika. Mõnes teostuses on võimalik valida erinevate lülitusprogrammide vahel, millega saab arvestada näiteks talveoludega, eriti energiasäästliku või sportliku sõidustiiliga.

TDCI

Nagu TDCI Ford oma turbodiislit otsesissepritsega nimetab.

TDI

VW grupi (Audi, Seat, Skoda, VW) tähistus turbodiisli otsesissepritse jaoks. Termin on kaitstud, mistõttu ei pruugi teised tootjad seda lühendit kasutada.

Autopiloot

Püsikiiruse regulaator – mida nimetatakse ka kiirusekontrollisüsteemiks – tagab, et sõiduk säilitab valitud kiiruse. Pidurdamist ei mõjuta.

Turboülelaadur ja kompressor

Kas turboülelaaduriga või kompressoriga autod on kiiremad? Lihtne vastus on, et neid kasutatakse autos mootori võimsuse suurendamiseks. Aga mis on turboülelaadur ja kompressor? Põhimõtteliselt on iga mootori taga olev idee varustada rohkem põlemisõhku või kütuse-õhu segu. Heitgaaside turboülelaaduris kasutatakse mootori heitgaaside energiat turbiiniratta käitamiseks, mis töötab nn kompressorirattaga ühisel võllil. See ratas surub sisselaskeõhu mootori põlemiskambrisse. Turbiin saavutab kiirused üle 100 000 pöörde minutis. Erinevalt heitgaaside turboülelaaduritest juhivad kompressorid tavaliselt otse väntvõlli või rihma abil, nii et need neelavad ka osa mootori võimsusest. Need reageerivad soovitud kiiruse suurenemisele otsesemalt, kui väljalasketurbolaadur. Kaasaegsed arendused kasutavad mehaanilisi laadureid, mis töötavad elektrimootoritega. Tavalisi võimsuskadusid siin ei esine.

TÜV

TÜV määrab tegelikult Tehnoülevaatuse Ühingu. Kõnekeeles tähendab see ka põhijuurdlust, mille tähtaeg on iga kahe aasta tagant ja mille võtavad üle TÜV või DEKRA.

Klapp

Klapid asuvad silindris olevas mootoris. Ühelt poolt lasevad need õhku põlema ja teisest küljest heitgaasid jälle välja.

Neljataktiline mootor

Neljataktiline mootor on mootori töö kirjeldus. Kaasaegsed mootorid töötavad pärast neid nelja tsüklit: suruõhu sisse imemine süütab kütuse heitgaasid.

eelvarustuspump

CommonRaili süsteemid kasutavad tänapäeval diiselmootorite kütuse sissepritseks eeltoitepumpasid. Eeltoitepump suunab kütuse paagist kerge rõhu all nn pumba reservuaari. Sealt edasi antakse kõrgsurvepump, mis seejärel surub kütuse kokku nii, et see saab põlemiseks vajaliku sissepritserõhu.

Eelsoojendus

Diiselmootori käivitamine kuulub nn eellibisemise alla, mis on bensiinimootorile võõras. Põhjus on selles, et diisli külmkäivitamisel ei piisa Entzöndeni jaoks kütuse kokkusurumisel saavutatud temperatuurist. Seetõttu tuleb segu eelnevalt soojendada. Seda ülesannet täidavad hõõgküünlad, mis ulatuvad põlemiskambrisse. Osa sissepritsitud kütusest aurustub kuumadel hõõgküünalde otstel ja süttib. Varem kestis Vorgülhi protsess mitu minutit, moodsate sõidukite puhul vaid paar sekundit.

hammasrihm

Diislijuhid teavad probleemi: hammasrihma eluiga ei saa üle hinnata – sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Hammasrihmad on auto mootoriruumis kõige enam kasutatud osad. Seetõttu on minevikus ikka ja jälle tulnud ette hammasrihma purunemised, millel oli tavaliselt suured mootorikahjustused. Mootoritootjad tegelevad täna selle probleemiga tugevdatud aluskonstruktsioonidega laiemate hammasrihmade abil. Hammasrihmade vahetusintervallide lühendamine peaks ära hoidma ka võimalikud kahjustused. Põhimõtteliselt kasutatakse hammasrihma nn klapirongi, seega eriti nukkvõlli, juhtimiseks. Sissepritsepumpa saab juhtida ka hammasrihma abil.

Kahetaktiline mootor

Kahetaktilised mootorid on nüüdseks moest väljas. Põhjus: nad lihtsalt tarbivad liiga palju. Kuna need on aga kompaktsete mõõtmetega, kasutatakse kahetaktilisi mootoreid endiselt mopeedidel, kuid mitte autodes. Seda peamiselt seetõttu, et need tarbivad oluliselt rohkem kütust kui neljataktilised mootorid ja eraldavad rohkem saasteaineid – eriti süsivesinikke. See selgitab Hannoveris toimuvat TV Nord. Nende kompaktse ja kerge konstruktsiooni tõttu kasutatakse kahetaktilisi mootoreid siiski väikese töömahuga sõidukites, näiteks mopeedides ja mopeedides. Mõiste kahetaktiline mootor on teleri sõnul eksitav. Nagu neljataktilise mootori puhul, on ka ühe töötsükli jaoks vaja nelja nn tsüklit (sisselaske, kompressiooni, töö, väljalaske). Kahetaktiline mootor vajab aga ainult ühte väntvõlli pööret, neljataktiline kaks.

silinder

Silindris liigub mootori kolb üles-alla. Selle asemel on ka kütuse põletamine. Levinud on neljasilindrilised mootorid või väiksemad kolmesilindrilised sõidukid. Suurematel automudelitel on ka kuue-, kaheksa-, kümne- või kaheteistsilindrilised.

Silindripea tihend

Silindripea tihend tihendab üleminekuala mootoriploki ja silindripea vahel. See peaks olema õli- ja jahutusvee kanalid suletud põlemiskambri vastu. Tihendil endal peab olema mitu võimalust ja omadust. See hõlmab ka kuumakindlust, et tulla toime põlemiskambri kõrgete temperatuuridega. Lisaks peab see olema soojust juhtiv, et oleks välditud põlemiskambrist tulenev soojus ja nn kuumaveeallikate teke. Lisaks vajalikule korrosioonikindlusele ja survekindlusele, näiteks lekete vältimiseks. Tihend peab olema ka elastne, et ebatasasusi ja soojuspaisumist saaks kompenseerida.